Kogemusnõustaja Kätlin Madist tabas insult vaid 35-aastaselt. “Sa oled 30ndate alguses, sul on äge töö, pere ja laps ja sa arvad, et mitte midagi ei saa juhtuda…,” meenutab Kätlin elumuutvat aega. Uues Tervisepooltunni episoodis räägib Kätlin oma taastumisteekonnast ja sellest, kuidas raskest kogemusest sai soov teisi aidata, ning miks ei tohiks oma muredega üksi jääda. Saatejuht on Stina Eilsen. Head kuulamist!

Kas ATH ja teised neuroerinevused on tänapäeval üle diagnoositud või on inimesed lihtsalt teadlikumad ja julgevad rohkem abi otsida? Tänases saates räägime neuroerinevustest, läbipõlemisest ning sellest, miks paljud inimesed jõuavad oma eripära mõistmiseni alles siis, kui keha ja vaim enam vastu ei pea. Stuudios on Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juht dr Merit Martens ning Kadri Kaska, kes jagab oma isiklikku kogemust läbipõlemise ja neuroerinevusega toimetulekul. Arutame, mis peitub ATH, autismispektri ja teiste neuroerinevuste taga, millised on levinumad eksiarvamused ning kuidas märgata hetke, mil on aeg abi otsida ja enda eest hoolitsema hakata. Räägime ka sellest, kuidas oma neuroerinevust paremini mõista ja enda tugevuseks pöörata, milline töökeskkond võib sobida ning kuidas teha valikuid, mis toetavad vaimset heaolu ja igapäevast toimetulekut. Saatejuht on Stina Eilsen. Head kuulamist!

Haiglas olles loodab igaüks meist üht – et saaks rahulikult paraneda ja turvaliselt taastuda. Deliirium on aga seisund, mis võib selle teekonna ootamatult keeruliseks muuta nii patsiendi kui ka tema lähedaste jaoks. Regionaalhaigla intensiivraviarst dr Liivi Maddison ja intensiivraviõde Mariam Lopez Ortiz on pühendanud oma töö ja südame sellele, et ka kõige raskematel hetkedel ei kaoks inimeseks olemine. Nende jaoks ei tähenda intensiivravi ainult elu hoidmist, vaid ka väärikuse, läheduse ja inimliku kontakti säilitamist. Saates jagavad nad häid soovitusi – nii patsiendi lähedastele, kolleegidele kui ka taastuvale patsiendile endale. Mariam jagab saates ka üht emotsionaalset kohtumist endise patsiendiga, mis teda sügavalt mõjutas. Milline näeb välja päriselt inimkeskne intensiivravi ja kuidas see aitab deliiriumi ennetada ning leevendada – sellest nad saates räägivadki. Saatejuht on Stina Eilsen.

Stuudiosse on palutud dr Priit Kampus ja tema sõnul on kodade virvendusarütmia kõige sagedasem rütmihäire. Millised on sümptomid ja kuidas ise oma pulssi mõõta? Mida tehakse inimesega, kui ta jõuab rütmihäirega kardioloogi juurde? Mis põhjustab südame rütmihäireid ning kuidas käivad raviprotseduurid? Kõigist neist teemadest tuleb saates lähemalt juttu. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Stuudios on dr Kristina Isand ja dr Karl-Gunnar Isand, kes räägivad oma doktoriks saamise teekonnast. Saates kuuleme abielupaari rõõmudest ja muredest arstiks saamisel ja doktorikraadi kaitsmisel, kus olulist rolli mängisid nende kolm last, Oxfordi ülikoolis töötamine ja töö kõrvalt artiklite kirjutamine. Saatejuht on Priit Tohver, head kuulamist.

Rasvumine ja ülekaalulisus on probleem, mis puudutab väga paljusid. Mis terviseriskid sellega kaasnevad ja millal ei piisa ainult elustiili muutmisest? Millest üldse alustada? Tänases Tervisepooltunnis räägime sellest, kuhu liigub rasvumise ravi tulevik – kas uued kaalulangetusravimid võivad ühel päeval muuta rasvumise ravi sama tavaliseks nagu vererõhu või kolesterooli ravi? Ja kas kaalulangetusravimid peaksid olema patsientidele soodushinnaga? Stuudios on dr Helen Ilumets ja dr Kristina Isand. Saate lõpus kuuleme ka edulugusid ning uurime, kuidas arstid ise oma kehakaalu kontrolli all hoiavad. Saatejuht on Stina Eilsen. Head kuulamist! Tänases Tervisepooltunnis räägime sellest, kuhu liigub rasvumise ravi tulevik – kas uued kaalulangetusravimid võivad ühel päeval muuta rasvumise ravi sama tavaliseks nagu vererõhu või kolesterooli ravi? Ja kas kaalulangetusravimid peaksid olema patsientidele soodushinnaga? Stuudios on dr Helen Ilumets ja dr Kristina Isand. Saate lõpus kuuleme ka edulugusid ning uurime, kuidas arstid ise oma kehakaalu kontrolli all hoiavad.

Pühade-eelses saates on külas Aasta meditsiinimõjutajaks valitud Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märk, kes jagab praktilisi soovitusi, kuidas hoida enda ja lähedaste tervist pühadeperioodil. Räägime, millised tervisemured kipuvad sel ajal sagenema, kuidas neid ennetada ning millal ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Saates käsitleme ka viimaseid muudatusi erakorralise meditsiini vastuvõtus, mille patsiendid on väga hästi vastu võtnud.

Selles Tervisepooltunnis räägib pianist Ivari Ilja ausalt ja vahetult oma loo: kuidas tal diagnoositi aordi aneurüsm, millised olid esimesed märgid ja kuidas haigus end igapäevaelus tunda andis. Ta räägib, kuidas haigusest teada sai ning kirjeldab teekonda ravi ja taastumiseni – lugu, mis tuletab meelde, kui oluline on oma keha signaale kuulata. Stuudios on ka veresoontekirurg Priit Põder, kes selgitab, mis on aordi aneurüsm, kellel on risk sellesse haigestuda ning millised on haiguse peamised ohutegurid. Räägime ka sellest, kuidas aneurüsmi avastatakse, millal on vaja kiiret sekkumist ning millised on tänapäevased ravivõimalused ja prognoos. Saade aitab mõista, miks võib see sageli vaikselt kulgev haigus olla eluohtlik – ja mida iga inimene saab teha ennetuseks.

Meie järgmine saatekülaline on kopsuarst Marily Jaagor, kellega räägime kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest (KOK). Saates räägime KOK-i varajastest tunnustest, olulisematest riskiteguritest ning tõhusatest ennetusvõimalustest. Uurime, mis on KOK-i suurim ja samas kõige paremini välditav riskitegur, kuidas haigust õigel ajal märgata ning mida igaüks saab oma kopsutervise heaks kohe ära teha. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Saatesse on palutud dr Svetlana Sergejeva ja räägime allergiast. Tegemist on haigusega, kus immuunsüsteem reageerib allergeenile üle ja arvab, et see on organismile kahjulik. Enimtuntud allergeenid on kodutolmu lestad, koduloomad ja õietolmud - kask, lepp, puju ja heinad. Samuti võib allergia tekkida töökeskkonna mõjudest. Allergiat diagnoositakse kahel viisil: nahatorke ja vereanalüüsi kaudu. Sageli tekitavad eksiarvamusi eralaboritest tellitud allergiatestid, mida võidakse valesti tõlgendada. Allergivastased rohud ei ravi, vaid hoiavad seda kontrolli all. Raviks on olemas immuunteraapia, mis on üldisel kallis ja ajakulukas - 3 aastat. Teraapias manustatakse inimesele järk järgult suuremates kogustes allergeeni, mille tulemusena organism ei pea seda ainet enam kahjulikuks. Immuunteraapia sobib neile, kellele tavalised allergiaravimid ei toimi. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.