Kuidas esinedes või võisteldes ärevusest läbi tulla ja millega saab aidata esinemispsühholoog? Milliste väljakutsetega võib esineja elukaare jooksul kokku puutuda ja mida võiks silmas pidada psühholoogiliselt vastutustundlik juhendaja? Miks on hea aeg-ajalt kaotada? Teemasid aitab avada spordipsühholoog ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog Elina Kivinukk.

Meditsiini areng on tõstatanud eetilise küsimuse, kas elu säilitamine igal tingimusel läheb kokku inimväärikuse ja patsiendi autonoomiaga. Kuidas teha nii, et inimese tahe oma elu lõpu osas oleks läbimõeldud ja jõuaks tema soovi korral õigeaegselt meditsiinisüsteemi ja lähedasteni? Seda olukorras, kui inimene ise enam trauma või pöördumatu haiguse tagajärjel ei suuda väljendada oma otsust ravi jätkamiseks või keelamiseks. Valitsuse töölauale jõudvast elulõpu tahteavalduse eelnõust, selle taustast ja tähtsusest räägib praktilise filosoofia professor, Riigikogu liige ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Millal saab helidest müra ning kuidas on sellega seotud stress, võimalikud unehäired ja südame isheemiatõbi? Millised on peamised keskkonnamüra allikad ning millest räägivad Tallinna ja Tartu mürakaardid? Kas müraga on võimalik harjuda ja kuidas end soovimatu müra eest kaitsta? Müra tervisemõjudest räägib keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber.

Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud ning advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ja vandeadvokaat Ants Nõmper räägib meditsiiniõigusest. Millised on meditsiiniõiguse peamised põhimõtted? Mis on patsiendi kolm kohustust ja kas patsiendi tahe on alati ülimuslik? Kuidas toimub meditsiinisüsteemis õiguslike vaidluste lahendamine? Mida reguleerib patsienditestament ja millised muutused selle vormistamises lähiajal toimuvad? Kuidas reguleerida ebaravi ning mida õpetas õigussüsteemile koroonapandeemia?

Psühholoog ja unetehnoloog Kene Vernik räägib levinumatest parasomniatest ehk unehäiretest, millega kaasnevad ebatavalised liigutused, emotsioonid, tajud ja unenäod. Mis võib panna inimese magades kõndima ja kuidas võiks temaga sel juhul käituda? Kuidas tekib unehalvatus ja luupainajaefekt? Kas unes söömine on müüt või mitte? Lisaks tuleb muuhulgas juttu unearhitektuurist ja unenägude rollist vaimsest traumast taastumisel. Vastuse saab ka küsimus, kas und saab ette või järele magada.

Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel kirjeldab lastele suunatud uimastiennetuse põhimõtteid. Kuidas on uimastiennetus ajas muutunud ja mis muudab mõne meetme tõhusamaks kui teised? Miks hirmutamine ei toimi ja kas teadlikkuse tõstmiseks piisab ühest loengust? Milline on uimastiennetust toetav keskkond?

Neuroteadlane Jaan Aru räägib ajust, loovusest ja eneseteostusest. Kuidas lasta ajul end üllatada, kust tulevad uued ideed ja kuidas suhestub loovus loogikaga? Milleks teha teadlikult pause? Kuidas muutub loovus elukaare jooksul? Millised on praeguse koolisüsteemi kitsaskohad ning kuidas soodustada õppetöös veelgi enam loovust ja eneseteostust?

Sünapsi neljanda hooaja avasaate külalisteks on Uneversumi kolme näituse kuraatorid Ülle Kask, Annely Kaldoja ja Sandra Nuut. Juttu tuleb magamise olulisusest, unenägudest, inspiratsioonist ning ajast ja ruumist unele. Kuidas und hinnata ja luua endale head tingmused kosutavaks uneks? Kas unekäsitlus on ajaloos muutunud? Mil viisil näitlejad ja muusikud unenägusid kasutavad? Miks ja kuidas sündis kolmel muuseumil mõte näituseid ühiselt teha ning mida neilt näituselt leiame? Piilume ka saatekülaliste magamistuppa ja unerituaalidesse.

Kolmanda hooaja viimases saates räägime unenägudest ja loeme ette valiku muuseumi virtuaalnäitusele “Unelood” saadetud lugudest. Külaline on Tervisemuuseumi teadur ja virtuaalnäituse kuraator Anna Rinaldo.

Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo sirvis hoidlas endisaegseid eneseabiraamatuid. Millele need keskenduvad ja kuidas on sõnumid ajas muutunud? Kas tollased õpetussõnad kõnetavad ka tänapäeval?