Põllupäevikus on jututeemaks kartul – kas Eestis on sellel kultuuril tulevikku?Kartulikasvatuse telgitagustest ja tulevikust räägivad kartulikasvatajad Janek Lass ja Maido Saarman. Koos Baltic Agro müügiesindaja Indrek Tederi ja arendusdirektor Margus Ameerikasega tehakse juttu ajaloost, traditsioonidest, agrotehnikast, kaubandusest, probleemidest, lahendustest ja tulevikust.

Kohe-kohe algavad tööd põllul ning viimane aeg on täpsustada oma taimede toitumise programme ja teha veel viimased korrektuure vastavuses turul toimuvate hinnahüpetega. Väetiste hinnakirjad on viimastel nädalatel uuenenud pea iga päevaga ja see nõuab senisest veelgi täpsemat ja targemat tegutsemist põllul. Ikka selleks, et lõppkokkuvõttes plussi jääda.Põllupäevikus vaatavad algavale kasvuajale otsa EMÜ professor Alar Astover, Baltic Agro väetiste tootejuht Mihkel Salum ja arendusdirektor Margus Ameerikas.

Baltic Agro Põllupäevikus räägivad Eesti Seemneliidu esindaja Christel Mölder ning Baltic Agro seemnete tootejuht Anu Ruut ja arendusdirektor Margus Ameerikas selle aasta seemnekaubandusest.Aeg on valmistuda uueks taimekasvatushooajaks, kevad ei ole enam kaugel ja taimekasvatajatel on viimane aeg üle vaadata oma seemnevarud.Räägitakse eelmiste aastate õppetundidest, uutest arengutest ja arutatakse, kuidas panna tugev alus oma saakidele saabuval hooajal.

Juured mullas, pilk tulevikku - Eestis kasvatatud: kas meie aiandus jääb ellu?  Baltic Agro 30-ndale tegevusaastale pühendatud vodcasti 5.osa fookuses on Eesti profiaiandus. Eestis kasvatatakse vaid 35% tarbitavast köögiviljast ja alla 5% puuviljadest ja marjadest. Miks peaks riik aiandussektori arengusse panustama, ja kas aiandustootjad suudavad tagada kvaliteetse, värske ja kodumaise toidu ka tulevikus.  Eesti aianduse teekond – kas kodumaine toit on jätkusuutlik?Eesti aiandussektor on silmitsi suurte väljakutsetega, kuid samas peitub selles valdkonnas ka erakordne kasvupotentsiaal. „Põllupäeviku“ erisaates sukeldume koos Eesti Aiandusliidu esindajaga sektori kitsaskohtadesse ja tulevikuväljavaadetesse.Aiandusse on tehtud märkimisväärseid investeeringuid, kuid ettevõtete tehniline baas on jätkuvalt nõrk, tootlikkus madal ja toormele antav lisandväärtus vähene. Tootmist piiravad hooajalisus, kõrge energiamahukus, karmistuvad nõuded, terav tööjõupuudus ning kahanev konkurentsivõime. Miks on meie aiandustootjate konkurentsivõime kriitilises seisus ja millist tuge ootab sektor riigilt?

Baltic Agro 30 juubeliaasta neljandas saates võtame luubi alla Eesti loomakasvatuse mured ja rõõmud. Kohalik Eesti loomakasvatussektor on läbinud viimase kolme aastakümne jooksul märkimisväärsed muutused. Piimatoodang on saavutanud rekordeid ning Eesti tõuaretus on jõudnud rahvusvahelisele tasemele.Millega Eesti loomakasvatajad täna rinda pistavad ja kas meie pisike turg neid tegelikult ka ära toidab, räägime Baltic Agro loomakasvatusvaldkonna juhi Tiina Meikari ja Eesti Tõuloomakasvatusseltsi juhi Tanel-Taavi Bulitkoga.Saate teises osas saab sõna Kusti Aavik, kellelt kuuleme, kuidas suhtuvad noored põllumajandussektoris töötamisse ning kas peame tulevikus täielikult robotitele toetuma. Lisainfo balticagro.ee/meist/30-aastat.

Tänavuse koristushooaja tolm on tasapisi hajumas, aga ladudes on veel palju vilja, millele tuleb leida sihtkoht, kas siis Eestis või kaugemal. Timo ja Martin võtavad Viljaröstis kokku möödunud hooaja suurimad väljakutsed: ootusi petnud saagid, kvaliteediprobleemid ja logistika pusled. Juttu tuleb ka muljetavaldavast Eesti sadamas laetud viimase kümne aasta suurimast viljalaevast, söödanisu ja odra hindade kõikumistest ning sellest, miks rapsi hind pendeldab. Kuula, mis seisus on viljaturg detsembri alguses ja kuidas keerulises olukorras võimalusi leida.

Järjekordses Baltic Agro 30 juubelisaates keskendume kahele omavahel tihedalt põimunud teemale – toidujulgeolekule ning meie oma kodumaise toidu tootmisele ning väärindamisele. Oma seisukohti väljendavad sel teemal Baltic Agro viljabörsiekspert Martin Maante, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaise rapsiõli tootja Scanola müügidirektor Alo Süvari.

Juubelisaate teises osas vestlevad Jesper Parve ning Baltic Agro eksperdid Estelle ja Enn sügisese koduaia teemadel.Jutt on aia sügisesest hooldusest, millised on peamised väljakutsed ning milliseid praktilisi lahendusi pakuvad Baltic Agro spetsialistid.Kas teadsid, et just sügisväetamine võib olla kevadise õite- ja suvise saagirikkuse võti? Saates tuleb juttu nii ilu- kui tarbeaiast.Kuula-vaata ja saad teada, kuidas oma aial aidata uueks kevadeks valmis olla.Aiandusnõuandeid leiad: https://koduaed.balticagro.ee/

Põllupäeviku 80. osa on pühendatud Baltic Agro juubeliaastale. Põllupäeviku erisaadete "Baltic Agro 30" läbivaks teemaks on 30 aastat meisterlikkust põllumajanduses – lugusid, mõtteid ja olulisi mõtteid jagavad inimesed nii ettevõttest seest kui erinevatest valdkondadest. Hea kuulamine autosõidul või töötegemise saateks nii põllumajanduses tegutsejale kui huvilistele– jälgi ja kuula kaasa!Esimeses erisaates: Neeme Raua intervjuus Baltic Agro tegevjuhi Ants Puustaga avaneb põnev sissevaade Eesti põllumajanduse ja ettevõtte 30-aastasesse arenguteekonda.Juubelit tähistava Baltic Agro juht, kes on ettevõtet suunanud pea kolm kümnendit, räägib põllumajanduse arengust, suurimatest väljakutsetest ning tulevikuperspektiividest.Ettevõtte edukuse võtmeks peab Puusta usaldust. "Kogu äri on usalduse peal. Me oleme seda usaldust hoidnud 30 aastat ja oleme selle võitnud," võtab ta jutuajamise kokku.Baltic Agro 30-aastane teekond peegeldab Eesti põllumajanduse laiemaid arenguid – kolhooside lagunemisest efektiivsete suurtaludeni, lihtsast tehnikast digitaalsete lahendusteni, idaturult läänesuunalisele orientatsioonile. Ettevõte on kasvanud koos Eesti põllumajandusega, kohanedes muutuvate oludega ja pakkudes põllumeestele just neid lahendusi, mida konkreetne ajastu vajab. balticagro.ee/meist/30-aastat

Baltic Agro vastuvõtupunktidesse jõuab järjest enam meie tublide klientide viljakoormaid. Arutame, milline on saabunud vilja kvaliteet ning kuidas vastu võetud vilja on võimalik eksportida.Viljahinnad on drastiliselt langenud – käime läbi, miks see nii on ja kas on põhjuseid, mis võiksid hinnataset hakata parandama.