Podcast´is „Loomaarst taskus“ arutlevad loomaarst Tiina Toomet ja pereterapeut Meelike Saarna laste ning koerte kasvatamise sarnasuste üle. Jutuks tulevad piiride seadmine, karistamise mõju, ärevus ning see, miks probleemse käitumise taga peitub peaaegu alati täitmata vajadus, mitte pahatahtlikkus.

Podcast´i „Loomaarst taskus“ seekordne episood keskendub loomakaitsele, loomapidamiskultuurile ja seadusemuudatustele, mis võivad lähiaastatel tuua Eesti loomade ellu märkimisväärseid muutusi. Saadet juhib sedapuhku Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st, külas on Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

Teatud koeratõugudel võib esineda pärilik geneetiline defekt nimega MDR1 (Multi-Drug Resistance 1), uue nimega ABCB1 mutatsioon.  See tähendab, et antud geenimutatsioon põhjustab defekti P-glükoproteiini tootmises, mis vastutab, et ravimid ei satuks ajju. Selle defektiga koerad on ülitundlikud teatud ravimite (mõned parasiitide vastased preparaadid, rahustid ja valuvaigistid) suhtes, mis võivad neile olla surmavad.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägib loomade käitumisteadlane Laura Kiiroja, kuidas valmistada kassi ette lapse sünniks ning miks ei tasu lemmikut uue pereliikme tõttu eemale tõrjuda.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ räägivad veterinaaria tudengid Lizette Vetik ja Arina Polujanenkova, miks loomade heaolu ja käitumine vajavad kliinikutes senisest rohkem tähelepanu ning kuidas nad tahavad seda muuta rahvusvahelise „No Stress“ konverentsiga.

Seekordne saade keskendub siilidele kui aasta loomale Eestis. Külaliseks on Katrin Idla, Metsloomaühingu asutaja ja juhatuse liige ning loomaökoloogia doktorant, kes uurib siile.

Podcast’is „Loomaarst taskus“ arutavad Tiina Toomet ja loomaarst Triin Kass telemeditsiini võimaluste üle loomade ravis. Juba 23. märtsist saavad loomaomanikud oma küsimusi saata aadressile [email protected].

Podcast´i „Loomaarst taskus“ värskes episoodis räägitakse, miks Eestis valmistutakse looma ühtset üleriigilist lemmikloomaregistrit ja mida see loomaomanikele tegelikult tähendab. Saatejuht Tiina Toometil on külas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium loomade heaolu nõunik Kadri Kabel ja Eesti Loomaarstide Koda lemmikloomaregistri haldaja Katrin Mägi. 

Taskuhäälingu „Loomaarst taskus“ värskes episoodis on külas dokumentalist ja õppejõud Riho Västrik, kelle jutt viib kuulaja esmalt enda lapsepõlve Türile, sealt edasi televisiooni ja lõpuks sügavale Eesti metsa.Västrik räägib, et huvi looduse vastu pärineb isalt, kes jutustas pojale oma lapsepõlvelugusid lindudest ja metsast. Kuigi kodus loomi ei peetud, kasvas temast poiss, kes saatis pioneeride majja fenoloogilisi vaatluskaarte ja kasvatas aknalaual taimi. Metsavahiks ta siiski ei saanud – tee viis Tallinna Polütehnikumi, raadiosse ja televisiooni.Saates tuleb pikemalt juttu ka loodusfilmide tegemisest ja sellest, miks metsalood ei vaja tingimata dramaatilist muusikat ega peale loetud moraali. Västriku sõnul on oluline tekitada kohalolutunne ning näidata loomi sellistena, nagu nad on.Puudutamata ei jää ka hundi- ja jahiteema. Västrik pooldab mõõdukat jahti, rõhutades, et inimene on loodusesse niigi sügavalt sekkunud. Samas hoiatab ta ühiskonna vastandumise eest: „Radikaalide hääled on valjud, keskteed on raske kuulda.“Juttu tuleb ka inimeste võõrandumisest loodusest, lemmikloomade pidamisest ja sellest, miks absoluutselt õiget vastust loodusküsimustes sageli polegi. Episood pakub nii mõtlikku arutelu kui ka muhedaid hetki.

„Varjupaigas on töö hoopis teistsugune,“ ütleb Abel. „Ma ei pea enam loomaomanikele midagi ilustama ega seletama. Ma saan olla aus – nii loomade kui ka iseenda vastu.“ Kui kliinikus kulub suur osa ajast suhtlemisele inimestega, siis varjupaigas on fookus peaaegu täielikult loomadel.Üks valusamaid müüte, millega Abel pidevalt kokku puutub, on arusaam, et varjupaigas pannakse loomad 14 päeva pärast magama. „See ei vasta tõele ja seda on väga raske kuulda,“ ütleb ta. Tema sõnul pannakse magama vaid loomi, kellel ei ole meditsiinilist ega eetilist alternatiivi – näiteks väga vanu ja raskelt haigeid loomi või neid, kelle psüühiline seisund muudab nad ohtlikuks nii endale kui ka teistele. „Need on samad otsused, mille ma teeksin ka kliinikus.“