Tanel Tilk kohtus oma tulevase abikaasaga Türgis matkates. Tänaseksjagavad nad boliivlanna Ursulaga oma elu nii Boliivia kui ka Eestivahel.Boliivias viibideselab paar Santa Cruzi linnas, kust moedisainerist Ursula pärit on.Tanel usub, et asjaolu, et boliivlanna on tema kõrval, avab tallenii mõnegi ukse – näiteks on kohalikust maailmast kergem arusaada ja ka sealses bürokraatias maadlust pidada. Kuigi Tanel onaastaid Boliivias olnud-elanud, üllatavad mõned olukorrad teda ikkaveel...Saates tuleb juttu kaTaneli ja Ursula „väikesest pulmast”, kus osales umbes 90inimest.Vestlust juhib LiinaKohlmann.

Vanessa White tunnistab, et tema jaabikaasa jaoks oli Jaapan pikalt unistuste sihtkohaks – ühtäkkitundus, et tütrega vanemapuhkusel olles on ideaalne aeg minna kuuksajaks tõusva päikese maale. Sest nagu Vanessa ütleb: polnud juvahet, kas magamata ööd Eestis või Jaapanis.Tütar oli selhetkel 10kuune. Kuna Vanessa sõnul on Lumi äärmiselt rahulik laps,sujus reis samuti hästi. Kõige enam kartis ta pikki öölende, kuidneedki kulgesid hästi.Saates tulebjuttu, kas ja kui palju läks reis lapse tõttu tavapärasestkallimaks, mille järgi Vanessa majutusi valis, millist kandekottiVanessa matkamiseks (või ka muidu reisimiseks) soovitab, kuidashinnata kohalikku ühistransporti ja palju muud.Vestlust juhibLiina Kohlmann.

Peeter Paaver otsustas pärastülikooli lõpetamist võtta vastu suure väljakutse: hääletadaTartust Vietnami. Kaasas oli tal pooleks aastaks sama palju raha kuikeskmisel kahenädalase paketireisi turistil.Teel nägi Peeter nii hiiglaslikkurikkust kui ka suurt vaesust. Ta pidi jalgsi liikuma maailma ühesrikkaimas ja jalakäijavaenulikumas linnas ning isegi rannas magama.Hommikuks oli keegi talle madratsi vahele isegi 10 euro jagu rahapoetanud.Indias nägi ta aga šokeerivatvaesust. Peeter kirjeldab väga värvikalt, kuidas pidi 38-kraadisepalavikuga 49 tundi rongi pakiraamil külitama.Veel on juttu Tais tsikliostmisest, kuidas üks Iraani mees talt seksi küsis ning miks olimõnikord ühistransport odavam kui hääletamine.Peetril ilmus hiljuti ka raamat„Väike pöidlaküüdi käsiraamat - Mis siis kui hääletaksVietnami?”Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Saatekülaline Terje Toomistu oliaastaid unistanud San Franciscost ning viimaks naeratas õnn: ta saistipendiumi, et õppida Berkeley ülikoolis ning elada San Franciscolähistel. Linnas, mis tema sõnul tõmbab kui jäneseurgu.Terje jaoks oli San Francisco paremkui arvas, kuid selle kõrval avanes siiski kainestav pilk Ameerikaühiskonnale. Saates on juttu kolimisplaanidest Oaklandi (mis olitoona üks USA ohtlikumaid linnu), miks oli tarvis esimese asjanajalgratas hankida, kuidas mängib Silicon Valley (ehk Räniorg) rolliSan Francisco ulmelistes rendihindades, kui kergesti võibkoduomanikust saada kodutu ja palju muud.Tõepoolest, elu San Franciscos onkallis – Terje tunnistab, et sai stipendiumi näol elu kopsakaimasissetuleku, kuid isegi ettekandjad teenisid rohkem.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Balkani piirkonda reisitakse ühaenam ning nii mõnestki sealsest riigist on saanud turistimeka. KuidBosnia ja Hertsegoviina on võib-olla et regiooni üks kõige vähemkülastatud riike. Just sellest paigast jutustavad Mari-Leen Treimannja Kaur Treimann.Mari-Leen ja Kaur ning nende kakstütart reisivad tavaliselt minihaagisega (vaata ka nende YouTube’ikanalit) ning just nii veeresid nad möödunud suvel Balkanile. Kõigeeredamad muljed olid just Bosnia ja Hertsegoviinast. Saates on juttuüllatavalt kaunist pealinnast Sarajevost; kolme usundi ja kultuuriristumisest (muide, Bosnia ja Hertsegoviinal on korraga kolmpresidenti); kuidas pere sattus hirmutavale teele, mida polnud isegikaardile märgitud ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Eestlane Artti Sammalpärg asutasüheskoos oma sakslannast naisega Portugali surfimaja Far End SurfHouse, mis meelitab inimesi üle kogu maailma.Saates on juttu nii äri tegemisestPortugalis, mis rolli mängis kõiges selles koroonaviirus, miks asubsurfimaja heas lokatsioonis, rendilepingutest, sealsestvabatahtlikust tööst ja palju muud.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Seekordse saate külalised MarkToomsaluja Melody Nirk jutustavadMehhikos toimunud merikilpkonnade kaitselaagrist, mille eesmärgikson loomakeste liigiarvukust suurendada.Juttu tuleb nii vabatahtlikusttööst Mehhikos, kilpkonnade mustast turust kui ka vägapopulaarsest pühast Dia de los Muertosest (surnute päev, võrreldavmeie hingedepäevaga).Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Mõnda aega Panamas elanud ja vabatahtlikku tööd teinud KadriMaripuu nimetab seda Kesk-Ameerika riiki paradiisiks, millel on omadvarjud.Saates tuleb juttu näiteks sellest, mis on pilvemets, kuidas tuliõhtuti ämblikke magamistoast välja transportida,troopikafilosoofiast, Jeesuse piltide ja multikategelastegabussidest, narkokaubandusest ning kuidas kohalik Kadrit valgeksdeemoniks nimetas.Vestlust juhib Liina Kohlmann.Kadril ilmus hiljuti raamat „Minu Panama”.

Kevad on parim aeg Balkanilereisida, sest siis on ilmad juba mõnusalt soojad, turiste on vähemning hinnad vägagi taskukohased.Emile Laur ja Harli Kodasma onelanud Horvaatia pealinnas Zagrebis kahel ajaperioodil ning avastanudpõhjalikult nii Horvaatiat kui ka ümberkaudseid riike. Emilietunnistab, et talle meeldib Zagreb väga, kuid üldiselt pole tajulgenud selle külastamist kellelegi soovitada. Samuti on Sloveeniapealinn Ljubljana väärt avastamist.Piirkonna kõige positiivsemaksüllatuseks peavad Emilie ja Harli aga Bosnia ja Hertsegoviinat. Nadmärgivad, et kuigi umbes pool rahvastikust on islami usku, elavadbosnialased katoliiklastega harmoonias – seda on lausa huvitavvaadata, kuidas kaks religiooni tänavapildis segunevad.Saates on veel juttu, kuidasvältida „päisel päeval röövimist”, miks pole serblased niisõbralikud nagu arvatakse ning mis piirkondi tasub külastada.Vestlust juhib Liina Kohlmann.

Kui enamasti minnakse Austraaliasseerinevaid farmitöid tegema, siis Jürgen Niit otsustas end sealfotograafiaalaselt täiendada. Maandudes Perthis, käis ta erinevatefotostuudiote ukse taga ning õnnestus üsna kiiresti praktikalesaada. Esialgu Jürgen palka ei saanud,kuid tema eesmärk oligi õppida ametit ja luua tutvusi. OmaAustraalia-elu rahastamiseks käis ta fotograafia kõrval kaevandusestööl.Aja jooksul võttis Jürgen suunamoefotograafia poole – sealjuures oli ta enne seda absoluutseltmoekauge inimene. Saates jutustab ta koostööst Austraaliamoefotograafia ristiisaga ja erinevate modellidega,kohtinguprofiilide fotode tegemisest ning kuidas siis ikkagiAustraalias elades raha kokku ajada.8. märtsil avab Jürgen Kihnumuuseumis oma moefoto näituse.Vestlust juhib Liina Kohlmann.