Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainet��stuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos "Sõprus" käima v��rtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase protot��biks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Meie vestlus katab laia teemade ringi: ● 1970-1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal; ● sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool m��dus tudengina New Yorgis; ● kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu; ● miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks; ● eestlaste filmiarmastusest; ● Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas; ● ja miks on Eestis hea elada? Head kuulamist!

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Selles episoodis r��gime Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust. Saame teada: kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994.a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu; mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori; milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis; ning millised on geeniteadusega kaasnevad eetikaküsimused. Head kuulamist!

"Liitreaalsus arhitektuuris annab võimaluse disainida midagi, mis ei pea vastama gravitatsioonile ja teistele f��sika seadustele." Meie kolmekümne viienda saate külaliseks on eesti arhitekt USAs, Joanna-Maria Helinurm. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel New Yorgi Eesti maja keldris 31. märtsil 2018. Joanna-Maria Helinurm on õppinud arhitektuuri nii Inglismaal, Austrias, kui Ameerika Ühendriikides. Selles episoodis r��gime: kuidas leida endale sobiv kool ning haridustee? Zaha Hadid vs inimkeskne arhitektuur milliseid võimalusi annab liitreaalsus arhitektuuris suurte (ajutiste) kontserthoonete ning X Games ekstreemsportmängude hoonete arhitektuursetest lahendustest Head kuulamist!

„Jaapani ja jaapanlase mõttemaailmaga pole ma siiamaani päris lõpuni harjunud. Mingil m��ral saad nagu kõigest aru …aga siis mingi hetk ei saa üldse aru." Meie kolmekümne neljanda saate külaliseks on Kaido H��velson, kes siinmail rohkem tuntud kui Baruto. Ta on Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja, jõudes pea kümne aasta jooksul ozeki staatusesse. Tänaseks on Kaido sumomaadluse lõpetanud ning tegutseb nii Jaapanis kui Eestis, osalenud MMA matšidel, ning tegutseb nii turismis kui meelelahutuses. Tänases saates r��gime: Kui palju raskem või lihtsam on väljaspoolt süsteemi tulijale sumos läbi l��a? Kui suurt osa mängib sumos strateegia? Milline on kõige sarnasem ning kõige erinevam asi jaapani kultuuris võrreldes eesti kultuuriga? Kuidas võita jaapanlaste usaldus? ja paljust muust. Saade on salvestatud 24. märtsil 2018.a. Tokyos. Head kuulamist!

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja n��d, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma j��n hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks." Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale'is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on m��dunud v��rvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.
 Tänases saates r��gime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui l��neriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust.

Meie kolmekümne teise saate külaliseks on matemaatikaõpetaja Marit Zahnka, kes on õpetanud koolimatemaatikat nii Eestis, Mani saarel Inglismaal, Hollandi linnas Haagis ning n��d Hongkongis. Mariti teekond ning saadud õppetunnid teevad Mariti unikaalse kogemusega õpetajaks, kes ühelt poolt kannab endas Eestist kaasa saadud õppekvaliteeti ning otsekohest suhtumist, teiselt poolt aga hästi arenenud pedagoogilise ning kultuurise pagasi. Tema unistuseks on saada võimlaus õpetada matemaatikat igas maailmajaos. Miks on matemaatiline mõtlemine oluline? Mis on Eesti ning teiste kohtade erinevus matemaatika õpetamisel ja õppimisel? Sellest ning paljust muust selles episoodis r��gimegi. Saade on salvestatud 19. novembril Hongkongis. Head kuulamist!

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktorit�� raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat "Joome poole vähem", pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhit�� kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist. Tänases saates r��gime: miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks? kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karj��ri täieliku lõimumiseni? miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma? kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda? disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamisel, ja paljust muust. Saade on salvestatud 6. novembril Eesti Rahvusraamatukogus. Head kuulamist!

My guest today is a British journalist Edward Lucas, who is widely known for his work as senior editor at The Economist. Mr. Lucas is an expert in energy, intelligence and cyber-security issues, he has covered Central and Eastern Europe for more than 20 years. He is also a senior vice-president at the Center for European Policy Analysis (CEPA). In this podcast, you'll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: Why shouldn't we use the term "post-Soviet"? What does he think are key aspects of communication when you talk about a big, unfathomable things? What does he think are the potentials of the Estonian e-residency concept at a larger scale? What have Estonians done right, and where can be do better? What are some of the things that we should learn from other countries? What current developments in society worry him, and how should humanity address them? This episode was recorded on November 16, 2017 over Skype between London, UK and Sunnyvale, California. Enjoy the show!

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule "Eesti läbi 100 silmapaari", millest me saates ka r��gime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii r��gimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Lisaks r��gime: miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? ja miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Saade on salvestatud 8. oktoobril 2017. aastal üle Skype silla Rotterdami ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret." Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii s��rlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli r��kima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna r��gimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks L��s tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas L��s saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!