"Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2].
"Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].
Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].
Peatse kohtumiseni!
H.
—————————————
[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...
[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...
[3] https://scientificandmedical.net
• David Lorimer: "K... [5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri...
Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.