Laulu aluseks on salvestus, millel laulab Viiu Kallas Hanila kihelkonnast Kinksi külast 1968. a. Salvestasid Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 1473 e).Janukustutuseks, töövaeva leevendamiseks ja pühadeks kulub head õlut alati. Seepärast ei hakata õlut pruulima alles siis, kui eelmine laar on otsakorral. Hoolikas õllepruulija teeb seda tööd järjepidevalt ja mõtleb kesvamärja valmistamisele juba siis, kui oder pole veel mahagi külvatud.Laulu on lauldud ka pulmalauluna ja oma talu jõukuse kiituseks.Toomas Kõrvits laulab koos oma poja Mihkliga.